Ei tee midagi! Passime niisama

Postimees

Marianne Männi on huvitava maailmanägemusega noor kunstnik, kes on viimastel aastatel mitmel hea tasemega näitusel esinenud. Viimati Haapsalus (koos Rauno Teideriga), kus olid väljas ka praegu Hobusepea galeriis välja pandud tööd.

Männi loomingut (ja maailmavaadetki) võiks ehk edasi anda tema enda sõnadega: «Kõikjal on üha suurem vajadus viljaka mitte midagi tegemise järele.»

Selline maailmavaateline seisukoht mõjub kiirustava ja sehkendava maailma taustal sümpaatsena. Mitmefiguuriline töö «Passivad niisama» on sellise seisukohavõtu õnnestunud visuaalne väljendus.

Kõik Marianne Männi eksponeeritud maalid on suureformaadilised. Üheski nendest pole kübetki seda ilu ja rahustavat harmooniat, mida veidi vanamoodsad kunstiarmastajad ehk pikisilmi ootavad. Kuid palju seda siinsete noorte maalijate juures ikka leida on? Tegelikult ju polegi.

Selles mõttes on meie kaasaegsed noored maalijad kõik natuke sarnased: räägime me siis Kaarel Vullast, Maris Palgist, Kaie Luigest või Marianne Männist – traditsioonilist ilu ei hakka kusagil silma.

Aga ometi on tegemist just nende maalijatega, kellest järgnevatel aastatel saame kindlasti palju kuulda. Seda muidugi juhul, kui nende «mitte midagi tegemine» on viljakas.

Maalidele lisaks on Marianne Männil Hobusepea galeriis väljas video «Kärbes» ja nn «bioskulptuurid».

Kunstnikul on selleks omad põhjendused: «Rannas jäätuvad lindude naftased riismed: kes on juba surnud, kes sureb pesu käigus, kes hiljem. Aga me ei mõista puhtaks pesta ühte parti nii, et see elama jääks.»

Ühesõnaga, ikka see inimese ja looduse vahekord, millest ikka ja jälle kirjutatakse. Kunstilises plaanis näen ma siin ennekõike autori NonGratas veedetud aastate mõju.

Männi eneseväljenduse valdkonnad, olgu siis maal või video, on huvipakkuvad. Sellele võib viimasel näitusel veelkord kinnitust saada.

Näitus Marianne Männi «Paradiis» Hobusepea galeriis Kuni 17. aprillini